Esimene põiepõletik oli mul 10 aastat tagasi. Sellest ajast peale kannatasin peaaegu iga kahe kuu tagant väga raske põletikuga. Alati vajasin retseptiravimeid et jagu saada. Olin juba ahastuses, püüdsin meeles pidada et jooksin koguaeg palju vett, põieteed, et ennetada uue põletiku teket. Jube aeg oli see.
Praegu kui meenutan...mul pole kaks aastat olnud ühtegi episoodi. Kaks aastat tagasi pidin kroonilise ärevuse tõttu alustama antidepressantraviga, peale seda ka krooniline põiepõletik kadus. Ma ei tea...mõttekoht?
Ise ka ausaltöeldes imestan...et kas tõesti oli asi stressis, peas. See haigus ju tegelikult puht orgaaniline...aga näed,võta näpust. Minu kogemus selline.
Praegu kui meenutan...mul pole kaks aastat olnud ühtegi episoodi. Kaks aastat tagasi pidin kroonilise ärevuse tõttu alustama antidepressantraviga, peale seda ka krooniline põiepõletik kadus. Ma ei tea...mõttekoht?
Ise ka ausaltöeldes imestan...et kas tõesti oli asi stressis, peas. See haigus ju tegelikult puht orgaaniline...aga näed,võta näpust. Minu kogemus selline.