Mul on kaasasündinud depressioon, tähendab et aju ei tooda rõõmuhormooni. Olen ära proovinud igat liiki antidepressandid, haiglas öeldi et ma pole ainuke kellele ükski rohi ei mõju. Iga väiksem probleem ajab tasakaalust välja ja siis võtan lihtsalt rahusti sisse, kuigi püüan seda teha nii harva kui võimalik. Üks psühhiaater proovin kord minu peal seda šokiteraapiat millest keegi siin kirjutas. Ma lihtsalt enam ei läinud tema juurde. Minu ainus võimalus on end kodust välja sundida, rõõmus mask pähe panna, ja enam ilmselt ei oska arvata et tegelikult tahaksin hobuseannuse unerohtu võtta. Rõõmsatel inimestel on palju sõpru, kurvameelsega ei taha keegi koos olla. Ma kahtlen, kas kahel kurvameelsel läheb koos tuju paremaks. Ainuke ravim - tuleb ennast SUNDIDA, iga päev ja kogu aeg. Täna on mul täielik nututuju, SUNNIN end toa korda tegema ja siis luban endal raamatuga voodisse pugeda, kuigi ilus ilm ja oleks vaja õue minna, ehk pärast lähengi. Jõudu kõigile saatusekaaslastele!
↧