Mina käisin kurgumandlite eemaldamise operatsioonil juba peaaegu, et 2 kuud tagasi. Kuna otsisin vahetult enne ja pärast operatsiooni infot, et mida siis õigupoolest süüa võib ja kui valusaks see elamus kujuneb, siis otsustasin ka praegu siin enda kogemusest kirjutada. Nimelt leidsin väga vähe terviklikku infot selle kohta, mis siis täpsemalt toimub ja kuidas ise ennast võimalikult hästi hoida. Mida ma siis õppisin, mida oleks vaja kindlasti teada/järgida? Esiteks on kõigi kogemus väga erinev, minul läks päris hästi - valusid väga ei olnud (võib-olla efektiivsete valuvaigistite tõttu) ning kuigi kohe pärast oppi oli üks verejooks, kulges paranemine edukalt. Vanuselt olen 20ndate alguses ning ilmselt ka see aitas kaasa, et kiiresti paraneda.
1. Minu opp oli üldnarkoosiga ning sain üldnarkoosi esimest korda. Ärgates oli väga okei olla, öeldi ainult, et neelata ei tohi sülge, vaid see tuleb pappkaussi sülitada. Paraku ei ole neelamine päris selline asi, mida automaatselt sisse-välja saab lülitada ning kuna ma ilmselt piisavalt ei üritanud, siis imesingi põhimõtteliselt ühe haava lahti. Verd tuli päris palju, aga kirurgilist sekkumist polnud vaja, sest minu arst surus mulle vatitampooni haava peale umbes 10 minutiks ning seejärel jäi verejooks kinni. Kirurgilise sekkumise (et uuesti haavad kinni kõrvetada vm) vajadus esineb umbes 5% kõigist verejooksudest, enamus jäävad ise kinni. Tuleb lihtsalt peale oppi (kindlasti esimesel päeval) üritada suu kaudu hingata ja lasta kõik sülg välja voolata - mulle anti lõpuks hammaste vahele see pulk, millega kurku vaadatakse ja see oli superefektiivne! Soovitan kõigil seda küsida - lihtsustab seda mitteneelamist ja suukaudset hingamist. Natuke võib ikka neelata, aga pigem võiks seda teha vähem kui muidu. Kuna ma neelasin päris palju verd alla, ajas see südame pahaks lõpuks, aga õnneks sain iivelduse vastase süsti! See toimis mõnusalt. Ahjaa, köhida ja aevastada ka ei tohiks väga! 2 näd hoidsin tagasi, vahepeal mingi asi ajas köhima väga ja siis vaikselt köhisin. Pärast oppi ajas ka väga köhima, eks siis natuke tuleb köhida, aga ka väga vaikselt, ja pigem üritada rahuliku hingamisega see maha suruda.
2. Opipäeval on suhteliselt suur verejooksu oht võrreldes edasise paranemisperioodiga, aga see on ka aeg, kus oled haiglas ja saab vajadusel kohe kiiresti abi. Üritada tuleks ikka ilastada kõik välja ja hingata suu kaudu, sest see lihtsalt mõjub hästi alguses. Antakse jäätist ja kõrrega külma vett juua - need aitavad ka verejooksu ohtu vähendada (külm on hea terve paranemisperioodi jooksul!). Kui natuke tuleb verd, on hea kohe midagi külma sinna peale saada (nt jäätist). Kui tuleb rohkem verd, võib lihtsalt kraanikausi all natuke lasta tal niriseda ja suu kaudu hingata, siis jääb enamasti kinni. Suure verejooksu puhul (juhtub harva) võiks igaks juhuks kiirabi kutsuda. Aga kui järgida ilusasti kõiki juhiseid, mille arst ka kaasa annab, siis on tüsistuste oht edaspidi ikkagi väga väike.
3. Kui põletik kurgus oli väga hull, määratakse antibiootikumid. Mulle ka määrati viieks päevaks. Pärast antibiootikumi kuuri lõppu tuleks kindlasti süüa probiootikume, sest kõhule on kogu see üritus väga karm. Alguses ei anta midagi süüa ja siis antakse ainult külma ja vedelat. Ja siis veel antiobiotsid ja valuvaigistid ka?! Kõhtu tuleks seega hellitada nii palju kui võimalik. Probiootikumid pärast ja siis jogurt on kindlasti head. Kurgust midagi sooja/kuuma ega tükilist või karedamat või isegi haput (mulle tundus värske smuuti väga väga hapu) ja vürtsikat ei tohi alla saata! Mina sõingi 10 päeva sisuliselt järgmisi toite, et kiiresti paraneda (paar päeva pärast oppi tulevad sellised katud kurku, mis on nagu pehmed koorikud ja mida ei tohiks vigastada):
- beebitoitu, mis on vitamiinide osas väga hea;
- kiirkartuliputru (tuleb ära lasta jahtuda pärast valmistamist), aga vaadata, et poleks tükke sees!;
- jogurtit (eriti maitsestamata jogurtit), kohupiimakreemi, keefirit ja jäätist.
Hiljem, kui tunne julgem oli, siis sõin ka hernesuppi, mis oli väga pehmeks tambitud peale keetmist (ostsin purgisuppi, see oli hea pehme) ja ära jahutatud, suitsukala (VÄGA suur ettevaatus luude osas!), pehmeid krabipulki, linnupiima ja pehmeks keedetud ning purustatud juurikaid mingite kastmetega (majonees ja karrikaste nt).
4. Koguaeg tuleb juua vett ja hoida kurk niiskena, eriti kui koorikud on juba tekkinud. Mingi 10ndal päeval hakkavad koorikud vaikselt ära tulema, siis tuleb ka natuke ettevaatlik olla, sest siis jälle verejooksu oht natuke suurem. Aga kui tulebki natuke verd, siis külma peale (kaelale või juua külma, süüa jäätist)! Isegi, kui on valus, kui koorikud ära tulevad, peab jooma ja vaatama, et endale liiga ei tee (ei tohi süüa mingeid asju, mis koorikutele väga rängalt liiga teevad). Mina nt ei võtnud siis enam valuvaigisteid ja tunnetasin täpselt, et kuna rohkem valus oli, ju siis tuli koorikut natuke ära, jõin kohe külma vett peale.
5. Kuuma ei tohi saada (nt saun) ja liigutada ka palju ei ole hea. Ühesõnaga: võimalusel voodirežiim, toidud-joogid jahedad, jahe dušš!
6. Valu ja valuvaigistid. Mul oli 1 päev, kus oli väga valus, aga see õnneks möödus. Võtsin suhteliselt vähe valuvaigisteid, aga kui võtsin, siis toimisid väga efektiivselt. Mulle kirjutati retseptiga mingid pärakuküünlad välja, mis valu vaigistasid, ja need olid väga mõjusad - võtsid kiiresti valu ära ja neid ei pidanud alla neelama, mis oli a) võit kurgule, sest isegi lahustuvat valuvaigistit neelata on rõve ja b) võit maole, sest nagu varasemalt kirjutatud - magu saab päris palju kiusu selle 2 nädala jooksul.
Loodan, et ülaltoodu on teile vähemasti natuke kasulik. Üritasin põhjalik olla, aga see kõik on nii pikk jutt, et ausalt öeldes ei hakanud kõike ära kirjutama. Esimesed 24 h olid ebameeldivad, sest ma ei maganud väga, olin kuidagi närvis. Aga pärast seda läks ikka paremuse poole! Arvestada tuleb muidugi ka sellega, et kui n-ö tavatoitude juurde tagasi pöörduda, tuleb ka seda teha mõõdutundega, muidu tekivad kõhuprobleemid. 1 kuu pärast oppi tundsin ennast juba mandlite osas täiesti tervena, kuigi ka 2 nädalat pärast oppi hakkasin juba ringi siblima ja igal pool käima. Rääkida sain suhteliselt koguaeg, kuigi 3 nädalat peale oppi oli ka veel veider rääkida ja hääl kõlas võõralt. Nüüd rõõmus ja roosa :).
Edu teile!
1. Minu opp oli üldnarkoosiga ning sain üldnarkoosi esimest korda. Ärgates oli väga okei olla, öeldi ainult, et neelata ei tohi sülge, vaid see tuleb pappkaussi sülitada. Paraku ei ole neelamine päris selline asi, mida automaatselt sisse-välja saab lülitada ning kuna ma ilmselt piisavalt ei üritanud, siis imesingi põhimõtteliselt ühe haava lahti. Verd tuli päris palju, aga kirurgilist sekkumist polnud vaja, sest minu arst surus mulle vatitampooni haava peale umbes 10 minutiks ning seejärel jäi verejooks kinni. Kirurgilise sekkumise (et uuesti haavad kinni kõrvetada vm) vajadus esineb umbes 5% kõigist verejooksudest, enamus jäävad ise kinni. Tuleb lihtsalt peale oppi (kindlasti esimesel päeval) üritada suu kaudu hingata ja lasta kõik sülg välja voolata - mulle anti lõpuks hammaste vahele see pulk, millega kurku vaadatakse ja see oli superefektiivne! Soovitan kõigil seda küsida - lihtsustab seda mitteneelamist ja suukaudset hingamist. Natuke võib ikka neelata, aga pigem võiks seda teha vähem kui muidu. Kuna ma neelasin päris palju verd alla, ajas see südame pahaks lõpuks, aga õnneks sain iivelduse vastase süsti! See toimis mõnusalt. Ahjaa, köhida ja aevastada ka ei tohiks väga! 2 näd hoidsin tagasi, vahepeal mingi asi ajas köhima väga ja siis vaikselt köhisin. Pärast oppi ajas ka väga köhima, eks siis natuke tuleb köhida, aga ka väga vaikselt, ja pigem üritada rahuliku hingamisega see maha suruda.
2. Opipäeval on suhteliselt suur verejooksu oht võrreldes edasise paranemisperioodiga, aga see on ka aeg, kus oled haiglas ja saab vajadusel kohe kiiresti abi. Üritada tuleks ikka ilastada kõik välja ja hingata suu kaudu, sest see lihtsalt mõjub hästi alguses. Antakse jäätist ja kõrrega külma vett juua - need aitavad ka verejooksu ohtu vähendada (külm on hea terve paranemisperioodi jooksul!). Kui natuke tuleb verd, on hea kohe midagi külma sinna peale saada (nt jäätist). Kui tuleb rohkem verd, võib lihtsalt kraanikausi all natuke lasta tal niriseda ja suu kaudu hingata, siis jääb enamasti kinni. Suure verejooksu puhul (juhtub harva) võiks igaks juhuks kiirabi kutsuda. Aga kui järgida ilusasti kõiki juhiseid, mille arst ka kaasa annab, siis on tüsistuste oht edaspidi ikkagi väga väike.
3. Kui põletik kurgus oli väga hull, määratakse antibiootikumid. Mulle ka määrati viieks päevaks. Pärast antibiootikumi kuuri lõppu tuleks kindlasti süüa probiootikume, sest kõhule on kogu see üritus väga karm. Alguses ei anta midagi süüa ja siis antakse ainult külma ja vedelat. Ja siis veel antiobiotsid ja valuvaigistid ka?! Kõhtu tuleks seega hellitada nii palju kui võimalik. Probiootikumid pärast ja siis jogurt on kindlasti head. Kurgust midagi sooja/kuuma ega tükilist või karedamat või isegi haput (mulle tundus värske smuuti väga väga hapu) ja vürtsikat ei tohi alla saata! Mina sõingi 10 päeva sisuliselt järgmisi toite, et kiiresti paraneda (paar päeva pärast oppi tulevad sellised katud kurku, mis on nagu pehmed koorikud ja mida ei tohiks vigastada):
- beebitoitu, mis on vitamiinide osas väga hea;
- kiirkartuliputru (tuleb ära lasta jahtuda pärast valmistamist), aga vaadata, et poleks tükke sees!;
- jogurtit (eriti maitsestamata jogurtit), kohupiimakreemi, keefirit ja jäätist.
Hiljem, kui tunne julgem oli, siis sõin ka hernesuppi, mis oli väga pehmeks tambitud peale keetmist (ostsin purgisuppi, see oli hea pehme) ja ära jahutatud, suitsukala (VÄGA suur ettevaatus luude osas!), pehmeid krabipulki, linnupiima ja pehmeks keedetud ning purustatud juurikaid mingite kastmetega (majonees ja karrikaste nt).
4. Koguaeg tuleb juua vett ja hoida kurk niiskena, eriti kui koorikud on juba tekkinud. Mingi 10ndal päeval hakkavad koorikud vaikselt ära tulema, siis tuleb ka natuke ettevaatlik olla, sest siis jälle verejooksu oht natuke suurem. Aga kui tulebki natuke verd, siis külma peale (kaelale või juua külma, süüa jäätist)! Isegi, kui on valus, kui koorikud ära tulevad, peab jooma ja vaatama, et endale liiga ei tee (ei tohi süüa mingeid asju, mis koorikutele väga rängalt liiga teevad). Mina nt ei võtnud siis enam valuvaigisteid ja tunnetasin täpselt, et kuna rohkem valus oli, ju siis tuli koorikut natuke ära, jõin kohe külma vett peale.
5. Kuuma ei tohi saada (nt saun) ja liigutada ka palju ei ole hea. Ühesõnaga: võimalusel voodirežiim, toidud-joogid jahedad, jahe dušš!
6. Valu ja valuvaigistid. Mul oli 1 päev, kus oli väga valus, aga see õnneks möödus. Võtsin suhteliselt vähe valuvaigisteid, aga kui võtsin, siis toimisid väga efektiivselt. Mulle kirjutati retseptiga mingid pärakuküünlad välja, mis valu vaigistasid, ja need olid väga mõjusad - võtsid kiiresti valu ära ja neid ei pidanud alla neelama, mis oli a) võit kurgule, sest isegi lahustuvat valuvaigistit neelata on rõve ja b) võit maole, sest nagu varasemalt kirjutatud - magu saab päris palju kiusu selle 2 nädala jooksul.
Loodan, et ülaltoodu on teile vähemasti natuke kasulik. Üritasin põhjalik olla, aga see kõik on nii pikk jutt, et ausalt öeldes ei hakanud kõike ära kirjutama. Esimesed 24 h olid ebameeldivad, sest ma ei maganud väga, olin kuidagi närvis. Aga pärast seda läks ikka paremuse poole! Arvestada tuleb muidugi ka sellega, et kui n-ö tavatoitude juurde tagasi pöörduda, tuleb ka seda teha mõõdutundega, muidu tekivad kõhuprobleemid. 1 kuu pärast oppi tundsin ennast juba mandlite osas täiesti tervena, kuigi ka 2 nädalat pärast oppi hakkasin juba ringi siblima ja igal pool käima. Rääkida sain suhteliselt koguaeg, kuigi 3 nädalat peale oppi oli ka veel veider rääkida ja hääl kõlas võõralt. Nüüd rõõmus ja roosa :).
Edu teile!