kus sa seda põlgust nägid? Kirjutasin lihtsalt, kuidas mina asja näen ja sedasama on välja öelnud palju targemad tegelased kui mina.
Ma küll ei tea kedagi, kes tunneks AD-de pärast häbi või piinlikkust, pigem räägitakse sellest teistele kui auasjast. Igaüks, kel elus midagi viltu läheb või paha tuju kogeb, on koheselt depressioonis, millest seletatakse kõigile kõva häälega.
Iroonia on aga selles, et tõeliselt haiged sellest ei kõnele ja enamik meist ei märka inimese häda enne, kui ta nööri kaela pannud on.
Ma küll ei tea kedagi, kes tunneks AD-de pärast häbi või piinlikkust, pigem räägitakse sellest teistele kui auasjast. Igaüks, kel elus midagi viltu läheb või paha tuju kogeb, on koheselt depressioonis, millest seletatakse kõigile kõva häälega.
Iroonia on aga selles, et tõeliselt haiged sellest ei kõnele ja enamik meist ei märka inimese häda enne, kui ta nööri kaela pannud on.